Tutvustus & asukoht

Kaunis puitmaja vanalinna piiril loob võimaluse eriliseks koduks või äriks

Täielikult renoveeritud majja on ehitatud 10 korterit ja 3 äripinda suurusega 49,74-101,10 m². Sellises hoones asuvate kõrgete lagedega korterite väärtuseks on lisaks suurepärasele asukohale originaalsus igas detailis, kus kõrvuti asuvad korterid ei kopeeri üksteist. Mitmel korteril on elutoa aknad kolme suunda, sh sisehoovi. Osadel korteril on ajastutruud verandad.

Renoveeritud korterelamu asub Toompea, Kelmiküla ning Kassisaba asumite kokkupuutepunktis, väga hea infrastruktuuri ja parkide vööndiga piirkonnas. Lähedal asuvad kool, lasteaed, ühistranspordipeatused, kauplused ja muu igapäevaeluks vajalik. Maja vahetus naabruses asuvad 3 parki – Snelli park, Hirvepark ja Falgi park – kus saab harrastada tervisesporti ning veeta kvaliteetaega lastega mänguväljakul.

Falgi tee paikneb vanalinna asumis, mida ääristab lõuna poolt Hirvepark, idaküljel asub aga Toompea loss, kus igal päikesetõusul heisatakse sini-must-valge trikoloor. Oldermann Falck ehitas uue tee Toompealt Paldiski maantee alguseni kõigest ühe kuu jooksul ning Falgi tee avati liikluseks 1856. aasta sügisel.
Niinimetatud Toompea asum, kuhu kuulus ka Falgi tänav, oli ajalooliselt Eestimaa rüütelkonna liikmete talveresidents ja Toompeal asusid aadlisuguvõsade elamud.

Toompea ajalugu

Legendi kohaselt kandis Toompea kõrgendiku kivihaaval kokku Kalevi leinav naine Linda. Toompea on läbi aegade kohalikele inimestele väga tähtis koht olnud, sest siin on kogu aeg asunud Eesti valitsejate ja võimu asupaik. Toompeal on valitsenud taanlased, Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu, Liivimaa Ordu, rootslased, venelased ja eestlased. Erinevad valitsejad on Toompead ehitanud ja kindlustanud oma vajadustest ning maitsest sõltuvalt.

Esimesed ajalooliselt kinnitust leidnud ehitised pärinevad 9.sajandist, mil muistsed eestlased võtsid kasutusele Toompea järsakulise seljandiku ja rajasid siia Lindanisa muinaslinnuse, ühe paremini kaitstud linnuse Eestis. 1219.aastal hõivas linnuse Taani kuningas Valdemar II.

1346–1561 allus Toompea ordukomtuurile (kehtis maa- ja rüütliõigus) ning oli all-linnast eraldatud.
15. sajandi keskel eraldati Toompea all-linnast ka müüriga. Toompead laastas mitu tulekahju (1433, 1533, 1581), pärast hiidpõlengut 1684 Toompea varasem hoonestus hävis ja seejärel valdavalt lammutati.
Hoonestus uuenes aeglaselt 17. ja 18. sajandi jooksul, siis tekkis pangaservale ka Toompead tänini ilmestav hoonete rida.

Haljasaladena kaunistavad Toompead Kuberneri, Komandandi, Piiskopi ja Taani kuninga aed.

Toompeal ootab külastajaid palju restorane ning kohvikuid.